1. Ülevaade

Madala süsinikusisaldusega ja puhta energiaallikana on veeldatud maagaasil (lühidalt LNG) kaks eelist: keskkonnakaitse ja hea ökonoomsus. LNG-st on saanud peamine gaasiallikas või üleminekugaasiallikas linnadele, mis praegu ei saa gaasi tarnimiseks kasutada torujuhtme kaudu toimuvat maagaasi, ning see on ka täiendav gaasiallikas või tippkoormuse vähendamise gaasiallikas paljudele linnadele, mis kasutavad gaasi tarnimiseks torujuhtme kaudu toimuvat maagaasi. LNG gaasistamisjaam on satelliitjaam LNG vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja jaotamiseks ning see on ka vahepealne kohanemiskoht linnadele või gaasiettevõtetele LNG edastamiseks tootjatelt kasutajatele. Lühikese ehitusperioodi ja gaasituru vajaduste kiire rahuldamise eelistega... LNG gaasistamisjaamad on järk-järgult ehitatud paljudesse minu riigi kaguranniku väikestesse ja keskmise suurusega linnadesse, kus on arenenud majandus ja energiapuudus, ning neist said püsivad gaasivarustusrajatised või üleminekurajatised enne torujuhtme maagaasi saabumist. Gaasivarustusrajatis.

LNG gaasistamisjaama protsessi kavandamise ulatus hõlmab veeldatud maagaasi mahalaadimist, ladustamise survestamist, gaasistamiseks kuumutamist, söe- ja õlitöötlust, ohutusväljalaskmist, rõhu reguleerimine ja mõõtmine, lõhnastamine jne. LNG mahalaadimisühendus, st veeldatud maagaas (LNG) ladustatakse paakkonteinerites, transporditakse gaasistamisjaama autotsisternidega ja survestatakse mahalaadimisplatvormil asuva mahalaadimisülelaaduri abil ning rõhu diferentsi abil saadetakse LNG madala temperatuuriga LNG mahutisse. Kuna LNG mahalaadimine toimub teatud aja jooksul pidevalt ning hõlmab juhte ja reisijaid, jaama juhtkonda jne, mis on tihedalt seotud gaasistamisjaama ohutu käitamisega, peaks LNG tankerite mahalaadimispunkti ohutuskaalutlused projekteerimisel äratama enamiku insener-projekteerijate tähelepanu.

2 LNG ohuanalüüs

2.1 LNG füüsikalised ja keemilised omadused

Veeldatud maagaasi (LNG) säilitustemperatuur on tavaliselt 166–157 °C ja tihedus 430–470 kg/m3. Kuna veeldatud maagaas (LNG) on vedel krüogeenne kerge süsivesinik, vabaneb õhus olev veeaur lekke või ülevoolu kohtades. See kondenseerub, moodustades valged aurupilved. Veeldatud maagaasi (LNG) ladustamise ja transportimise käigus tekib pärast soojuslekke aurugaas (BOG). Selle koostis sõltub vedeliku koostisest. Üldiselt sisaldab aurugaas 20% lämmastikku, 80% metaani ja väheses koguses etaani. Selle lämmastikusisaldus võib ulatuda 20 korda suuremaks kui LNG vedelgaasi lämmastikusisaldus.

Veeldatud maagaasil (LNG) on tuleohtlikud ja plahvatusohtlikud omadused. Madalal temperatuuril 162 °C on selle põlemisvahemik 6–13 mahuprotsenti. Veeldatud maagaasi süttimistemperatuur muutub koos komponentide muutumisega ja raskete süsivesinike sisalduse suurenemine põhjustab süttimise. Temperatuuri langedes atmosfäärirõhu tingimustes on puhta metaani süttimistemperatuur 650 ℃.

Normaaltemperatuuril ja -rõhul gaasistub veeldatud maagaas (LNG) ja muutub gaasiliseks vormiks ehk maagaasiks. Maagaas on mitmekomponendiline segu, mille põhikomponent on alkaan, mis sisaldab väheses koguses süsinikdioksiidi, lämmastikku ja veeauru ning jälgi heeliumi, argooni ja muude väärisgaaside suhtes. Nafta- ja maagaasitehniliste seadmete tulekaitse eeskirjade tuleohu klassifikatsiooni kohaselt on maagaasi tuleohutusaste A- ja B-klass.

2.2 Veeldatud maagaasi ohud

LNG-tankeri mahalaadimisprotsessi käigus õnnetuse korral lekib LNG ning LNG difundeerub normaalse temperatuuri ja rõhu keskkonda ning muutub seejärel gaasiliseks. Seetõttu tuleks inseneriprojektis arvestada maagaasi ja LNG ohtudega.

(1) Tule- ja plahvatusohtlik. Maagaas on tule- ja plahvatusohtlik gaas ning õhku lekkides võib see moodustada plahvatusohtliku segu, mis põleb temperatuurini 550 °C. Kõrge kuumuse korral suureneb anuma siserõhk ning tekib pragunemise ja plahvatuse oht. Maagaasi plahvatuspiir on 5–15%. Anumas ja torustikus olev maagaas lekib atmosfääri. Kui selle kontsentratsioon saavutab plahvatuspiiri, siis see tuleallikaga kokku puutudes põleb või plahvatab. Kui maagaasi kontsentratsioon on madalam kui alumine piir, siis see tuleallikaga kokku puutudes ei plahvata ega põle. Kui maagaasi kontsentratsioon on kõrge, siis ülemine piir on saavutatud, siis see tuleallikaga kokku puutudes ei plahvata, kuid võib põleda.

(2) Lihtne difusioon. Maagaas on lenduv ja õhust väiksema tihedusega, seega ei ole pärast leket madalates kohtades kerge püsida ning sellel on tugev difusioonivõime.

(3) Toksilisus. Maagaas on süsivesinike segu, mis on värvitu, lõhnatu ja mittetoksiline, kuid pikaajaline kokkupuude võib põhjustada neurasteenilist sündroomi. Metaan on "ühe soo poolt lämmatav" gaas. Kui kontsentratsioon on liiga kõrge, võib õhu hapnikusisaldus oluliselt väheneda, põhjustades lämbumist. Kui metaani sisaldus õhus ulatub 25–30%-ni, võib see põhjustada peavalu, pearinglust, väsimust, keskendumisvõimetust jne.

(4) Soojuspaisumine. Maagaasi maht paisub temperatuuri tõustes. Kui torujuhe puutub kokku päikesevalguse või kõrge temperatuuriga soojusallikaga, paisub maagaas kuumuse ja paisumise tõttu, põhjustades torujuhtme siserõhu suurenemist ja paisumist, mille tulemuseks on mahuti kahjustumine ja maagaasi lekkimine.

(5) Veeldatud maagaasi (LNG) madal temperatuur ja ülejahtumine. Veeldatud maagaasi (LNG) säilitustemperatuur on -162 ℃. Pärast lekke tekkimist muudab joa või külma auru pilv mõned nendega kokkupuutuvad materjalid hapraks, õrnaks või külmakahanemise tagajärjel, mille tulemuseks on torude, keevisõmbluste ja toruliitmike kahjustused ning lekked. Ülejahtunud vedelik või gaas põhjustab madalatemperatuurilisi põletusi, külmakahjustusi ja muid inimkehale ohtlikke olukordi.

Võtke meiega ühendust:

Sichuani Hengzhongi automaatikaseadmete Co., Ltd.

www.rtgastreat.com

E-post: sales01@rtgastreat.com

Telefon/WhatsApp: +86 138 8076 0589